Septembris 2024 täitus 105 aastat gümnaasiumi avamisest Jõhvis. Kuidas kirjeldab ajalookroonika gümnaasiumi algusaegu?
Jõhvi keskkooli asutamise küsimus võeti esmakordselt päevakorda Jõhvi alevinõukogu koosolekul 1919. aasta suvel, kui otsustati ümbruskonna valdade esindajad ühes alevinõukogu esindajatega ühisele nõupidamisele kokku kutsuda, et keskkooli asutamise küsimus laiemale ringkonnale otsustamiseks anda. Kool otsustati ühehäälselt avada Jõhvi alevis kui ümbruskonna keskpunktis.
Maakonnanõukogu otsuse kohaselt lubati Jõhvis avada 1919. aasta sügisel kaks keskkooliklassi kolme õppejõuga. Ametliku volituse kooli asutamiseks sai A. Möller 1. septembril 1919. Seda päeva tulebki pidada kooli asutamise päevaks, kuigi praktiliste raskuste tõttu – polnud ruume – oli esimene koolipäev alles 20. septembril.
33 õpilasega kool avati Jõhvi alevis Narva mnt 29 Madis Nigoli eramajas. Samades ruumides asus ka Jõhvi ministeeriumikool ning peamiselt selle vanemate klasside õpilastest moodustatigi gümnaasiumi kaks viimast klassi. Esimesed õpetajad olid A. Möller (juhataja kohusetäitja ja eesti keel), A. Värav (matemaatika), V. Noortoots (käsitöö), R. Ormus (joonistamine), M. Dietric (saksa keel), J. Olivier (prantsuse keel), M. Mamberg (võimlemine), A. Okelmann (maateadus), A. Mägar (loodusteadus), P. Veevo (vene keel), V. Kroni (ladina keel), R. Sööt (laulmine), A. Köbin (ajalugu), A. Mattiesen (matemaatika). Kõik nad olid tööle võetud õpetaja kohusetäitjana.
Õppimine gümnaasiumis oli tasuline – 1000 marka aastas, alates 1921/22. õppeaastast 1500 marka aastas. Majanduslikult halvemal järjel olevad õpilased vabastati õppemaksust osaliselt või täielikult.
1921. aasta algul kolisid osa algkooliklasse ja kõik reaalgümnaasiumi klassid Jõhvi mõisa endisesse härrastemajja. Algkooli nooremad klassid jäid aga kuni õppeaasta lõpuni edasi gümnaasiumi üürimajja.
3. juunil 1922 lõpetas reaalgümnaasiumi esimene lend.
7. detsembril 1922 võttis riigikogu vastu uue keskkoolide seaduse. See tõi muudatusi ka meie kooli ellu: alates 1. augustist 1923 oli kooli ametlik nimetus Viru maakonna Jõhvi ühisgümnaasium.
1923. aasta märtsis algas uue koolimaja ehitus ja alates 26. novembrist 1923 koliti õppetöö vastvalminud majja. Uus koolimaja oli üsna tavaline kahekorruseline puuehitis, mis lõhnas tollaste vilistlaste mälestuste järgi pisut tolmu ja õlitatud põranda järele.
Koolis töötas humanitaar- ja põllumajandusharu. Põllumajandusharu õpilaste praktika jaoks renditi Jõhvi mõisast 2 tiinu (umbes 2 hektarit) maad. Tartu ülikooli meteoroloogiline jaam avas gümnaasiumi juures ilmajaama.
Pikemat aega käis kemplemine kooli ühe haru järkjärgulise sulgemise üle. Tänu sellele, et Jõhvi mõisa maad läksid suures osas sõjaväe käsutusse ja kooli muutmine põllumajandusgümnaasiumiks seetõttu luhtus, jätkas kool 1930. aasta sügisest tööd viieklassilise humanitaargümnaasiumina.
1931. aasta kevadeks asus vabariigi valitsus avalike keskkoolide võrku koondama. Virumaal pidid minema sulgemisele kõik maavalitsuse poolt ülalpeetavad koolid, ka Jõhvi gümnaasium langes suletavate nimekirja. Algas võitlus gümnaasiumi säilimise nimel.
20. juuni 1931. aasta otsusega arvati Jõhvi gümnaasium alates sama aasta augustist avalike keskkoolide võrgustikust välja ning kool jätkas tegevust viie klassiga eragümnaasiumina (Jõhvi era-ühishumanitaargümnaasium).
1938. aasta kevadel lõpetas gümnaasium siiski oma tegevuse, andes viimase, 18. lennu. Jõhvi linn ühes seda ümbritseva tagalaga pidi leppima keskkoolidega: Jõhvi progümnaasiumi (algkooli 4. klassi lõpetajatele) ja reaalkooliga (algkooli 6. klassi lõpetanuile).
1940. aasta teisel poolel toimusid riigielus suured muudatused ja kahjuks kooli kroonikaraamatus selle õppeaasta kohta sissekanded puuduvad.
Allikas: Jõhvi põhikooli ajaloomuuseum
Foto: Töökuulutus 1922. aasta Alutaguse Teatajast, milles otsitakse õpetajaid Jõhvi reaalgümnaasiumisse.
