Uuema kirjanduse kursuse esimesed teemad viisid abituriendid Eesti taasiseseisvumise aega. Et ühiskondlik taust ei jääks lihtsalt „enne meie aega“, otsiti ajaloo ning kultuurieluga kokkupuutepunkte oma vanemate mälestustest.

Detsembrikuus iseseisvaks uurimiseks saadud ülesande tegemiseks said noored aega nii ajaloo kui kirjandustunnis, kokkuvõtted sobitusid Eesti Vabariigi sünnipäeva eel kirjandiõpetuse tundi. 25 vabas vormis jäädvustatud ning draivikausta koondatud 12.a ja 12.b klassi lähedaste isiklikku meenutust tõid silmade ette paljude vanemate noorpõlve, meie kodumaa majanduslikult raske aja väge täis ettevõtmised.

Rühmatööna tehtud kokkuvõtetes selgusid korduvad märksõnad (paraadid, Lenin, pioneerilaagrid, laupäevane koolipäev, diskod, kroonus käimine, Balti kett, laulev revolutsioon, taasiseseisvumine, rahavahetus, tulevikulootus jpm). Kuna eakaaslase hinnang on kõige olulisem tagasiside, on igal meenutuste esitajal oodata ka klassikaaslaste antud kirjalik tagasiside.

Kirjandustundides sai räägitud Valtonist ja Runnelist, loetud-kuuldud nende loomingut, tutvutud õpikulehekülgede kaudu etnofuturismi ja –sümbolismiga, vaadatud ERRi arhiivist lähiajalooga seotud katkendeid, mõtiskletud Muti „Eesti ümberlõikaja“ katkendi põhjal rahvusest loobumise teemal. Ehk tõi ajalugu meenutav suhtlus kodustega uusi nüansse vestlusteemadesse.

Kui ajalooõpetaja Saskial isiklikke meenutusi pole, siis kirjandusõpetaja Deale meenus nii mõnigi seik enda Balti ketti sõidust või talongimajandusega seotud toidukraami otsingutest.

Ajalugu on inimeste lugu. Kirjandus ammutab materjali ühiskonnas toimunust. Inimene kujundab ühiskonda.

Perioodi viimases tunnis Eesti Vabariigi sünnipäeva eel tegime Mihkel Raua tõelise eestlase humoorika testi ja selgitasime, kes on 12.a klassi kõige tõelisem eestlane.

Fotode autorid Berit Marie Sügis, Kerli Teder ja Maarja Lumiste.

Dea Proode

JG eesti keele ja kirjanduse õpetaja