Uue kooliperioodi esimesel nädalal viidi kümnendate klasside ühes eesti keele teise keelena rühmas läbi kolm tundi kasutades aktiivõppe meetodeid.
Tunnid viidi läbi praktilise töö raames, mille eesmärgiks on välja selgitada, kas aktiivselt õppimine tõhustab õpilaste arvates õppetööd.
Mis on aktiivõpe? See on õppimine läbi kogemuse, sidumine õpitav informatsioon olemasolevaga, et see paremini meelde jääks. Aktiivne õppimine ei tähenda füüsilist aktiivsust, vaid seda, et õpilane peab ise vaeva nägema, et midagi selgeks saada. See tähendab, et tunnid erinesid traditsioonilistest selle võrra, et esines vähem õpetajapoolset monoloogi ja rohkem õpilaste omavahelist koostööd. Hetked, mil vältimatu “loeng” toimus, küsiti õpilastelt teemaga seonduvaid küsimusi ja arvamusi
Tundide teemaks oli “Keskkond ja selle probleemid”. Teema kujunes vastavalt õppekavale, ehk see tulnuks niikuinii õpilastel läbi võtta, ja autorile endale teema meeldib.
Tundides kasutati meetodeid nagu diskussioon, grupitöö, listening teams, devil's advocate ja happy hour. Igaüks neist erineb üksteist, kuid põhimõte on kõigil sama. Õpilasel tuleb kriitiliselt mõelda, analüüsida vastu võetud infot ja teha järeldusi.
Rääkides meetoditest lähemalt, siis diskussioon ja grupitöö seletavad iseennast, kuid teised võivad tekitada küsimusi.
Listening teams hõlmab endas video vaatamist, kuid mitte tavalises võtmes. Õpilased võtavad end neljastesse gruppidesse ja jagavad omavahel ära ülesanded, mida tuleb videos jälgida, nt üks paneb kirja põhiteemad, teine esitab lisaküsimusi jne. Pärast saab grupp omavahel arutada ja oluline informatsiooni ei lähe kaduma.
Õpilaste lemmikuks kujunes devil's advocate. See on meetod, kus õpilased töötavad paarides ning mõlemad on ühe äärmuse esindajad. Antud tundide näitel oli üks pool keskkonnasäästlik, “roheline”, ja teine suurkorporatsiooni esindaja. Ülesandeks oli põhjendada, kaitsta oma tegevust või siis selgitada miks see halb on.
Happy hour on hea viis kuidas õpitud informatsiooni kinnistada. Igaüks saab omale paberi lipiku, kus on kirjas mõni teemaga seotud sõna või fraas, millest tuleb nüüd paarilisele rääkida. Kui mõlemad on lõpetanud vahetatakse omavahel lipik ja otsitakse uus paariline. Tegevus toimub nii kaua kuni kõik saavad omavahel räägitud või kui palju aeg lubab.
Kokkuvõttes õpilastele antud tunnid meeldisid. Nende sõnul oli see hea vaheldus igapäevasele õppetööle ja enamuse arvates tõhustavad aktiivõppe meetodid õppimist. Samas ei tasuks unustada traditsioonilisi meetodeid sootuks, tuleb leida õige tasakaal.
Viited:
Teaching and learning in higher education, (kuupäev puudub). “Active Learning Strategies”. Loetud aadressil http://www.queensu.ca/teachingandlearning/modules/students/22_active_learning_strategies.link opens on new pageHtmllink opens on new page
Raudys, J. (2018, 17. aprill). “8 Active Learning Strategies & Examples”. Loetud aadressil https://www.prodigygame.com/blog/active-learning-strategies-examples/link opens on new page
BYU center for teaching and learning, (kuupäev puudub). “Active Learning Techniques”. Loetud aadressil https://ctl.byu.edu/tip/active-learning-techniqueslink opens on new page
Andriotis, J (2017). “10 Active Learning Methods for Super Engaged Corporate Learners”. Loetud aadressil https://www.efrontlearning.com/blog/2017/05/active-learning-methods-engaged-corporate-learners.htmllink opens on new page
Robert Soidla
JG11 õpilane
