18. märtsil toimunud viimane AÕA voor pani osalejad tõsiselt proovile. Teadmisi kontrolliti nii bioloogia, keemia, füüsika kui ka geograafia vallast. Vastuseid otsiti küsimusele sinilille seemnete levitajate kohta, uuriti, millises kõrbes elab vastupidav bakter Deinococcus radiodurans, ning meenutati saksa füüsikut Wilhelm Conrad Röntgeni, kes oli esimese Nobeli füüsikapreemia saaja.
Mõeldi ka sellele, miks vähid kestuvad, millal algab kevad ning kuidas kõlavad elementide ferrum, silicium, nitrogenium ja aurum eestikeelsed nimed. Geograafia vallast tuli nimetada Apenniini poolsaare riigid ning kaardile märkida mered üle maailma.
Praktilistes ülesannetes kirjeldati füüsikalisi seadusi ja tuvastati helisid, meisterdati kolmerõngaline kalender ning ehitati kaussanemomeeter. Katses tuli esile kutsuda erinevaid faasisiirdeid – aurustumist, keemist, tahkumist, sulamist, sublimatsiooni, kondenseerumist ja härmatumist, ning selgitada, miks näiteks suhkru karamelliseerimine ja puidu põlemine ei kuulu faasisiirete hulka.
Jõhvi Gümnaasiumi meeskond tegi taas suurepärase soorituse ning saavutas VI mängus tubli 2. koha!
Kuue mängu kokkuvõttes oldi aga kõige tugevamad – turniiri 1. koht on meie!
Meeskonda kuulusid:
Henri Mattias Prits (10.a)
Jasper Jonel Enok (11.a)
Kert Kaarlõp (11.a)
Andreas Sandvik (12.a)
Suured tänud ka viimase mängu abilistele (Polina Horpynko, Ekaterina Saveljeva, Marianne-Sophie Igoševa, Jekaterina Velko, Varvara Bondareva) ning mängujuhile Leila-Emili Martinile.
Kiitus kõikidele selle õppeaasta AÕA meeskondadele järjepideva töö ja suurepäraste tulemuste eest!
Julia Pahk
füüsikaõpetaja
