27. september toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus humanitaarainete õpilaskonverents HUNTS. Jõhvi Gümnaasiumist osales ettekannetega kuus abiturienti, kes said päeva jooksul väärtuslikku tagasisidet oma tööle ning uusi teadmisi humanitaarteaduste valdkonnas. Lisaks ei olnud diskussioonis osalejad kitsid ka kiidusõnadega ning välja toodi käsitletud teemade olulisus ja uudsus.
Konverentsil esitatud tööd olid mitmekülgsed ning katsid erinevaid humanitaarteaduste suundi.
Oliver Villers tegi ülevaate enda koostatud praktilisest tööst “Digitaalse heliloomingu projekt”, kus üleriigilisel võistlusel osalemiseks sai loodud digitaalne heliteos ning lisaks viis Oliver läbi ka ainetunni, kus jagas enda teadmisi digitaalse heliloomingu kohta ka kaasõpilastele.
Kristiina Ragni pööras läbi fotonäituse korraldamise tähelepanu olulisele liiklusohutuse teemale – helkuri kandmisele. Praktilises töös „Fotoportree. Helkur kui riiete oluline element“ valmis helkivate elementidega fotoseeria, mis näitas, et ka helkuri kandmine võib olla stiilne. Kristiina hobi on fotograafia ning tema töö on hea näide sellest, kuidas saab praktilist tööd siduda enda huvialadega.
Jana Hrissanfova töö tutvustas tänapäevast fanfiction kirjandust ning töö käigus uuris neiu, kui palju õpilased teavad antud kirjandusvoolust. Silmaringi avardava töö pealkiri oli „Tänapäevane noortekirjandus – fanfiction“. Jana töö avas ka diskussiooni käigus osalejatele uue uurimisprobleemina tõlkimise küsimuse – nimelt ei ole sõnal fanfiction olemas eestikeelset vastet.
Kirjanduse ainel koostas oma töö ka Anna Marshalak, kes tutvustas õpilastele oma töö raames tänapäevast noorte täiskasvanute kirjandust. Anna töö „Young Adult kirjandus“ tutvustab noorte täiskasvanute kirjanduse kujunemislugu ning keskendub ka õpilaste teadmistele antud žanris.
Keele ja kirjanduse valdkonda kuulus ka Liis Täpsi töö „Teose “Sõrmuste isand: sõrmuse vennaskond” originaalteksti võrdlemine eestikeelse tõlkega“ kus Liis otsis, kas midagi on tõesti tõlkes kaduma läinud. Võrreldud tekstide põhjal soovitas Liis julgelt lugeda ka tõlkeversiooni, kuna senine tekstianalüüs näitas, et erinevused ei ole sisulised ning tõlkijad on teinud head tööd.
Aleksandra Amelina tegi ülevaate oma tööst „Eri kooliastmete bilingvaalide kõnekäitumise eripärad vene-eesti kakskeelsuse materjali põhjal“ mille üllatavad tulemused tekitasid konverentsil osalejate hulgas diskussiooni. Aleksandra uuringu põhjal saab teha järeldusi, mis ei ole kooskõlas varasemate uuringutega ning seega on antud uuringu tulemused väga väärtuslikud ning konverentsi korraldajate hinnangul väärivad kindlasti edasist uurimist ja laiemat kajastamist.
Humanitaarainete õpilaskonverents toimub iga aasta ning tööde järgmine esitamine konverentsile leiab aset kevadel.
Foto autor Külli Kallas
Külli Kallas
JG õppejuht ja uurimistööde koordinaator
