Nii juhtus ka valikaines „Teistmoodi füüsika“. Algselt oli plaanitud sõit Sillamäe sadama alale selleks, et  vaadata sealset jäätmehoidlat (teatakse ka kui Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidlat) ja tutvuda  ettevõtte NPM SILMET OÜ tegevusega. Distantsõppe tõttu pidime ära jätma sõidu Sillamäele. Siiski oli õpilastel valikaine raames võimalus kuulata NPM SILMET OÜ ja Aktsiaseltsi ÖKOSIL esindajate ettekannet.

NPM SILMET OÜ esindaja tutvustas oma ettekandes, et ettevõte tegeleb haruldaste metallide ja haruldaste muldmetallide tootmisega, mida kasutatakse erinevates igapäevastes asjades nagu näiteks elektroonikaseadmed, autod, lennukid.

Aktsiaseltsi ÖKOSIL esindaja andis põhjaliku ülevaate Sillamäe ajaloost ehk milline oli Sillamäe linn enne tööstuse algust. Uudiseks meile oli see, et Sillamäe oli 20. sajandil väga ilus koht, kus käis palju turiste. Kuulsamad neist, kes Sillamäed väga armastasid olid helilooja Pjotr Tšaikovski ja füsioloog Ivan Pavlov (Pavlovi refleksi välja töötaja).

Teiseks räägiti, et tööstuse areng hoogustus Sillamäel 1920. aastate lõpus, kui siia ehitati Eesti-Rootsi põlevkivi utmistehas, elektrijaam ja sadam. Ühe tööstusharuna arendati ka alates 1946. aastast  esmalt uraani (kuni 1989. aastani) ja hiljem haruldaste muldmetallide ja haruldaste metallide nagu nioobiumi ja tantaali töötlemist. Tööstuse tagajärjel on Sillamäele tekkinud radioaktiivsete jäätmete hoidla ehk jäätmehoidla. Jäätmehoidla loodi 1959. aastal ning selle sulgemistööd lõppesid 2008. aastal. Praegu on seal ilus mägi muruplatsiga.

Foto erakogust

Riina Vaht

JG füüsikaõpetaja