Tänavune emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor toimus ajale iseloomulikult veebis. 26. jaanuaril asusid ka meie tublimad oma kodudes kokkulepitud kellaajal arvuti taha ja näitasid kahe tunni jooksul oma võimeid teema "Võõrast omaks ehk Laenamine keeles ja kultuuris" ülesandeid lahendades. Elektroonilisi sõnaraamatuid ja andmebaase kasutades paigutati muu hulgas laensõnu õigesse ajastusse, asendati võõrkeelseid või võõrapäraseid väljendeid eesti kirjakeele normidele vastavatega.

Otsustasime kasutada võimalust, et ajalooõpetaja Saskia Sadrak õpetab 12. b klassile Eesti lähiajalugu samal ajal, kui kursusel „Uuem kirjandus“ vaatame, kuidas muutnud olud mõjutasid kirjanduse ainestikku. Seetõttu koostasime koos õpetaja Dea Proodega lõimitud aineõppe võimalust pakkuva projekti, kus õpilastel tuli küsitleda oma lähedasi ja paluda neil meenutada, millised need aastad olid.

Täna tähistame 101 aasta möödumist Tartu rahulepingu allkirjastamisest. See leping Nõukogude Venemaaga lõpetas Vabadussõja ning kindlustas meie riigile iseseisvuse.

Eesti rahusaatkonna esimees Jaan Poska, kes lepingu allikrjastas, ütles: "Tänane päev on Eestile tema ajaloos 700 aasta kestel kõige tähtsam, sest täna esimest korda määrab Eesti ise lõplikult oma rahva tulevase saatuse."

Ja tõesti - tänu Tartu rahulepingule on meil ka täna oma enese iseseisev ja demokraatlik riik.

Palju õnne kõigile!

Koostöös Eesti Mälu Instituudiga toimus noorte kirjandivõistlus teemal „Kui sa hukkad ühe elu, sa purustada terve maailma. Kui sa päästad ühe elu, sa päästad terve maailma“. Õpilased arutlesid inimõiguste, demokraatia, vabaduse, ideoloogiate ja massipsühhoosi üle.

Minister Kersna sõnas, et ka 76 aastat hiljem on oluline mõtiskleda koolis ajaloo õppetundide teemal. „Igaüks meist saab ja peab selgitama oma lastele ja õpilastele holokausti olemust ja tähendust ning tagama, et ajalooline mälu kanduks edasi selleks, et sarnaseid sündmusi enam kunagi ei korduks.“

Praktilise töö raames "Minu tee fotograafias" on võimalus tutvuda Mark Klevetsi fotonäitusega, mis asub Jõhvi Gümnaasiumis 2. korrusel treppide juures.

9. detsembril 2020 õnnestus 11.d klassi õpilastel osaleda integreeritud tunnis, kus eesti keele ja ajaloo õpetajad lõimisid oma aineid. Eelmainitud tunni teemaks oli “Rahvuslik ärkamisaeg”, mis pakkus huvi nendele, kes soovisid Eesti ajaloost rohkem teada saada. Eesti keele õpetajad Jelena Jakovleva ja Ulvi Vilumets ning ajaloo õpetaja Leigi Molodõk andsid endast parima, et õppeprotsess oleks põnev ja kaasahaarav. Minu ja klassikaaslaste arvamuse kohaselt said nad sellega hästi hakkama.

Eesti rahvusraamatukogus värskelt valminud rändnäitus “Laulupeoplakatid” asus novembris üle-eestilisele teekonnale. Näitus peatub Jõhvi Gümnaasiumis 13.01-31.01.

Nii juhtus ka valikaines „Teistmoodi füüsika“. Algselt oli plaanitud sõit Sillamäe sadama alale selleks, et  vaadata sealset jäätmehoidlat (teatakse ka kui Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidlat) ja tutvuda  ettevõtte NPM SILMET OÜ tegevusega. Distantsõppe tõttu pidime ära jätma sõidu Sillamäele. Siiski oli õpilastel valikaine raames võimalus kuulata NPM SILMET OÜ ja Aktsiaseltsi ÖKOSIL esindajate ettekannet.

Rahvusvaheline vene keele konkurss “Ainult sõnale on antud elu” toimus  ajavahemikus 28.08.- 30.11.2020. Kahjuks saime konkursist natuke hilja teada, kuid vaatamata sellele osalesid konkursil kolm meie kooli 12.d klassi õpilast Ksenia Leppelja, Anastassia Tatartšuk ning Liia Smelska. Konkursi eesmärgiks oli suurendada noorte huvi vene keele ja kirjanduse  vastu. Konkursil osales 19 riiki ning sealhulgas ka Eesti.

Konkursil osalemiseks tuli valida üks kategooriatest:
1) esseekonkurss, kus oli võimalik valida kuue teema vahel;

Detsembrikuu oli Ida-Virumaal digikeskne, kuid see ei takistanud jõulumeeleolu loomast. Toimusid advendikohtumised ja nädalaväljakutsed.

Igal esmaspäeval kohtus koolipere suure vahetunni alguses Google Meetis, kus loeti jõulusalmi, kuulutati välja nädala väljakutse ja jutustati anekdoote. Armsad kohtumised tegid hinge soojaks. 

Esimese nädala väljakutseks oli lisada Padletisse pilt millestki või kellestki, mis tekitab jõulutunnet. Galerii sai mitmekesine ja need, kes polnud veel jõuludeks valmistuda jõudnud, said galeriid vaadates mõtteid juurde.